Valguse läbimine optilises kius on analoogne läbi kummitoru voolava veega. Valguskiir siseneb kiu ühte otsa ja isegi kui kiud on painutatud, liigub valgus ikkagi mööda toru ja väljub teisest otsast.
Üldiselt arvatakse, et valgus liigub sirgjooneliselt, nii et kuidas saab see siin nii paindlikult painduda? See nõuab peegelduse ja murdumise arutamist. Kui valgus liigub ühes keskkonnas, liigub see sirgjooneliselt; kahe keskkonna vahelisel liidesel, näiteks kui valgus liigub veest pinnale, toimub aga peegeldus ja murdumine. Peegeldumine muudab valguse suunda ja jätkab teekonda vees, murdumisel aga kaldub valgus teatud nurga all ja siseneb õhku. Valguse jaotus sõltub valgusallika ja veepinna vahelisest nurgast; mida väiksem on nurk, seda suurem on peegeldunud valguse osakaal. Kui see nurk on teatud väärtusest väiksem, jääb kogu valgus vette kinni ega pääse õhku, mille tulemuseks on täielik sisepeegeldus. Täielik sisepeegeldus tekib ainult siis, kui valgus liigub kõrgema murdumisnäitajaga keskkonnast madalama murdumisnäitajaga keskkonda.
